TEATED!  Perekliiniku (endine dr. Aunini nimistu) telefonikontakt on 51 98 6669, täpsem info www.perekliinik.ee või www.kiilivald.ee. 

Dr. Lutteri nimistu patsientidele: tervisemure korral palume kõigil  patsientidel võtta ühendust perearstikeskusega  telefonil 60 40 120, e-perearstikeskuse või e-posti teel ( kiiliperearst@gmail.com). Palume mitte tulla keskusesse etteregistreerimata!

Turvaliseks ja privaatseks kirjalikuks suhtlemiseks palume kasutada e-perearstikeskuse keskkonda.  Teenuse kasutamiseks on vajalik autentimine ID-kaardi või mobiil-id abil.

 Sisene: 
e-perearstikeskus

COVID-19 info ja juhised

Kiili Perearstikeskuse töökorralduse muutused alates 16.03.2020

Alates 16.märtsist muutub Kiili Perearstikeskuse (dr. Lutteri nimistu) töökorraldus järgmiselt:

Plaanilised tervisekontrollid lükkame edasi. Kõiki registreeritud patsiente informeerime telefoni teel, võimalusel korraldame kaugvastuvõtu telefoni teel.

Praegusel perioodil võtame vastu vaid ägedate kaebustega patsiente.

Palume kõigil ägedate kaebustega patsientidel võtta esmalt ühendust perearstikeskusega telefoni, e-perearstikeskuse või e-posti teel (kiiliperearst@gmail.com)

Eriolukorra ajal saab meile helistada telefonidel 60 40 120 ja 537 86 381.

Keelatud on tulla keskusesse etteregistreerimata!

Palume krooniliste haiguste põdejatel kontrollida üle oma ravimikogused ja vajadusel pikendada oma retsepte telefoni, e-perearstikeskuse või e-posti teel.

Patsiendi kodune ravi COVID-19
JUHEND: Kui ootan koroonaviiruse proovi tulemust või analüüs osutus positiivseks, siis:
1. Miks on kodune isolatsioon vajalik?
Kodune isolatsioon on ettevaatusabinõu, et hoida ära nakkushaiguse levik. Kui sa ei lahku oma kodust
ega puutu kokku teiste inimestega minimeerid võimaliku nakkusohtu teistele.
2. Kuidas saan ennast terveks ravida?
Koroonaviirusele ei ole praegu otsest ravi. Sümptomeid, nagu köha ja palavik, saate leevendada läbi
käsimüügiravimite. Juhul, kui sümptomid kaovad ja tunnete end tervena, annab lõpliku tervise
hinnangu siiski perearst.
3. Mida saan teha, et teisi mitte nakatada?
Viibi kodus, kuni täieliku paranemiseni. Väldi väljas käimist. Juhul, kui sul on ilmtingimata vajalik
kuhugile minna, siis kanna kindlasti maski. Jälgi, et aevastades ja köhides kataksid kindlasti suu ja nina.
Võimalusel kasuta selleks taskurätikut või selle puudumisel varrukat. Puhasta kodus regulaarsemalt
pindu, millega puutud otseselt kokku.
Oleks hea leida endale abistaja, kelleks võib olla igaüks – lähedane, sõber või naaber. Tähtis on, et ta
kaitseks ennast haiguse eest kasutades isikukaitsevahendeid ja peaks kinni rangetest
hügieeninõuetest. Haige eest peaks hoolitsema ainult üks inimene, kes ei kuulu riskirühma –
vanemaealised (>60 a), krooniliste haigustega ja/või immuunpuudulikkusega inimesed.
4. Kuidas saan koju toidu ja muud vajalikud vahendid?
Haige inimene ei tohiks käia poes ega apteegis. Sõpradel, tuttavatel ja naabritel on siin suur roll, sest
toidu ja ravimid saab lasta tuua just neil. Toidu- ja esmatarbekaubad ning valmistoidu saab hõlpsasti
koju tellida. Sel juhul tasutakse pangaülekandega ning peab paluma kulleril jätta pakk ukse taha.
Kui muid võimalusi ei ole, siis tuleb pöörduda kohaliku omavalitsuse poole, kes korraldab vajalike
kaupade abivajajani jõudmise.
5. Mida peaksin ette võtma, kui minu tervislik seisund on läinud hullemaks?
Võta telefoni teel ühendust perearstiga või helista perearsti nõuandeliinile 1220, selgita olukorda ning
järgi saadud juhised. Kui seisund on väga tõsine, kutsu kiirabi, kes viib su haiglasse jälgimisele.
6. Kas mu perekond peab jääma koju?
Sinu pereliikmed peaksid jääma 14-ks päevaks koju, kuna nad on vahetult sinuga kokku puutunud. Nad
võivad olla nakatunud ning haiguse edasise leviku vältimiseks ja oma tervise huvides tuleks kogu perel
koju jääda.
Kui pereliikmel tekivad antud perioodil sümptomid (palavik või köha) tuleks nõu pidada oma perearsti
või perearsti nõuandeliiniga 1220. Tõsisema tervisemure (nagu hingamisraskused) korral tuleks
helistada hädaabinumbril 112.
05. märts 2020

HPV vaktsineerimine

2018 aasta algusest avanes Eestis võimalus vaktsineerida 12-14-aastaseid  tütarlapsi inimese papilloomiviiruse (HPV) vastu. Vaktsineerimine on tüdrukute jaoks tasuta, kõik kulud katab riik.

HPV on väga kergesti nakkav inimeselt inimesele kanduv viirus, mis levib naha või limaskestade kokkupuutel.

Erinevate uuringute andmetel on 85-100% emakakaelavähkidest põhjustatud just sellest haigusest. Igal aastal avastatakse Eestis keskmiselt 180 emakakaelavähi esmajuhtu ning sellesse sureb 65 naist. Peale emakakaelavähi seostatakse HPV-ga ka päraku-, häbeme-, tupe- ja peenisevähi teket ning mõningaid pea ja kaela piirkonna kasvajaid.

Täpsemat infot viiruse ja vaktsineerimise kohta leiab SIIT

Gripp

Gripp on äge viiruslik haigus. Gripp levib puhangute, epideemia ja pandeemiana. Kõige enam haigestuvad grippi lapsed, kuid hospitaliseerimised ja surmajuhud tekivad peamiselt  eakate, krooniliste haigustega inimeste hulgas.

Haigustekitaja: 

Gripi tekitajaks ortomüksoviiruste (Orthomyxoviridae) sugukonda kuuluvad viirused. Grippi põhjustavad A-, B- ja C-gripiviirused. Pandeemilise potentsiaaliga on ennekõike A-gripi viirused. Sellise potentsiaaliga gripiviirused võivad tekkida viiruse antigeense struktuuri põhjaliku muutumise (antigenic shift) tagajärjel näiteks, inimese gripiviiruse rekombineerumise tulemusena linnu- või looma gripi viirusega.

Gripiviiruse säilimine väliskeskkonnas – kõvadel pindadel (lauad, seinad, käepidemed)  24-48 tundi, poorsetel materjalidel (riided, paber)  8-12 tundi, niisketel ja märgadel pindadel kuni 72 tundi, kätel massiivsel saastumisel kuni 3 tundi.

Nakkusallikas: 

Nakkusallikaks on haige inimene.  Haige ohustab teisi päev enne sümptomite ilmumist, nakkavuse periood kestab kuni 7 päeva, väikelastel kuni 21 päeva. Lindude grippi haigestutakse kokkupuutel haigestunud linnuga.

Levimine: 

Viirus levib tavaliselt aevastamisel või köhimisel vabanevate piiskade abil. Viirused võivad levida ka erinevatel pindadel olevate pritsmete kaudu, aga ka pesemata kätega enda või kellegi teise suud või nina puudutades.

Haigusnähud: 

Haiguse tundemärkideks on kiirelt tõusev kõrge palavik, peavalu, kuiv köha ja/või nohu, väsimus ja nõrkus, lihase- ja liigesevalu. Gripiga võivad kaasneda rasked probleemid nagu kopsupõletik ja krooniliste pulmonaalsete ning kardiovaskulaarsete haiguste ägenemine.

Surmaga lõppevatest gripitüsistusest on levinuim viiruse põhjustatud interstitsiaalnepneumoonia, sekundaarne pneumoonia ja krooniliste pulmonaalsete ning kardiovaskulaarsete haiguste ägenemine.

Diagnoosimine
Sagedamini võetakse ninaneelukaabet, lastel ninaneeluaspiraati. Eestis kasutatakse gripi diagnoosimiseks patsiendil kiirmeetodit, seroloogilist uuringut,  PCR või/ja RT-PCR meetodit ja viiruse isoleerimist, viimaste meetodite  saab identifitseerida ja iseloomustada viiruse omadusi.

Ennetamine: 

Kõige kindlama kaitse annab vaktsineerimine, millega võiks alustada juba oktoobris. Gripivaktsiin hakkab tervetel inimestel mõjuma 10–14 päeva pärast süstimist ja selle mõju kestab kuni aasta.

Gripi vastu võivad end vastunäidustuste puudumisel vaktsineerida kõik soovijad alates 6- elukuust.

Väga oluline gripist hoidumisel järgida lihtsaid nõuandeid:

allikas: Terviseamet