TEATED! Teatan, et meie nimistu on täis ja uusi patsiente me juurde ei saa võtta v.a. meie nimistu emadele sündinud beebid, kes liidetakse nimistuga automaatselt. 

Dr.Meelika Lutter puhkab 03.07.-16.08.2019. Teda asendab dr. Marta Matisen.

Pereõde Gaidi Alt puhkab 19.08.-03.09.2019  Pereõde Katri Mägi puhkab 08.07-19.07.2019

Tuletame meelde, et saatekiri on perearsti ja eriarsti vaheline suhtlusdokument, mis peab sisaldama kõike olulist terviseinfot perearstilt eriarstile.  Eriarsti ja seega ka saatekirja vajaduse otsustab perearst. Saatekirja aluseks on perearsti vastuvõtt. Saatekirju ei ole lubatud väljastada patsiendi soovil või nõudel.  Täpsem haigekassa poolt väljastatud info meie kodulehel üldinfo-> saatekirjade alt või haigekassa koduleheküljelt.

Turvaliseks ja privaatseks kirjalikuks suhtlemiseks  soovitame kasutada e-perearstikeskuse keskkonda.  

Teenuse kasutamiseks on vajalik autentimine ID-kaardi või mobiil-id abil.

 Sisene: 
e-perearstikeskus

HPV vaktsineerimine

2018 aasta algusest avanes Eestis võimalus vaktsineerida 12-14-aastaseid  tütarlapsi inimese papilloomiviiruse (HPV) vastu. Vaktsineerimine on tüdrukute jaoks tasuta, kõik kulud katab riik.

HPV on väga kergesti nakkav inimeselt inimesele kanduv viirus, mis levib naha või limaskestade kokkupuutel.

Erinevate uuringute andmetel on 85-100% emakakaelavähkidest põhjustatud just sellest haigusest. Igal aastal avastatakse Eestis keskmiselt 180 emakakaelavähi esmajuhtu ning sellesse sureb 65 naist. Peale emakakaelavähi seostatakse HPV-ga ka päraku-, häbeme-, tupe- ja peenisevähi teket ning mõningaid pea ja kaela piirkonna kasvajaid.

Täpsemat infot viiruse ja vaktsineerimise kohta leiab SIIT

Gripp

Gripp on äge viiruslik haigus. Gripp levib puhangute, epideemia ja pandeemiana. Kõige enam haigestuvad grippi lapsed, kuid hospitaliseerimised ja surmajuhud tekivad peamiselt  eakate, krooniliste haigustega inimeste hulgas.

Haigustekitaja: 

Gripi tekitajaks ortomüksoviiruste (Orthomyxoviridae) sugukonda kuuluvad viirused. Grippi põhjustavad A-, B- ja C-gripiviirused. Pandeemilise potentsiaaliga on ennekõike A-gripi viirused. Sellise potentsiaaliga gripiviirused võivad tekkida viiruse antigeense struktuuri põhjaliku muutumise (antigenic shift) tagajärjel näiteks, inimese gripiviiruse rekombineerumise tulemusena linnu- või looma gripi viirusega.

Gripiviiruse säilimine väliskeskkonnas – kõvadel pindadel (lauad, seinad, käepidemed)  24-48 tundi, poorsetel materjalidel (riided, paber)  8-12 tundi, niisketel ja märgadel pindadel kuni 72 tundi, kätel massiivsel saastumisel kuni 3 tundi.

Nakkusallikas: 

Nakkusallikaks on haige inimene.  Haige ohustab teisi päev enne sümptomite ilmumist, nakkavuse periood kestab kuni 7 päeva, väikelastel kuni 21 päeva. Lindude grippi haigestutakse kokkupuutel haigestunud linnuga.

Levimine: 

Viirus levib tavaliselt aevastamisel või köhimisel vabanevate piiskade abil. Viirused võivad levida ka erinevatel pindadel olevate pritsmete kaudu, aga ka pesemata kätega enda või kellegi teise suud või nina puudutades.

Haigusnähud: 

Haiguse tundemärkideks on kiirelt tõusev kõrge palavik, peavalu, kuiv köha ja/või nohu, väsimus ja nõrkus, lihase- ja liigesevalu. Gripiga võivad kaasneda rasked probleemid nagu kopsupõletik ja krooniliste pulmonaalsete ning kardiovaskulaarsete haiguste ägenemine.

Surmaga lõppevatest gripitüsistusest on levinuim viiruse põhjustatud interstitsiaalnepneumoonia, sekundaarne pneumoonia ja krooniliste pulmonaalsete ning kardiovaskulaarsete haiguste ägenemine.

Diagnoosimine
Sagedamini võetakse ninaneelukaabet, lastel ninaneeluaspiraati. Eestis kasutatakse gripi diagnoosimiseks patsiendil kiirmeetodit, seroloogilist uuringut,  PCR või/ja RT-PCR meetodit ja viiruse isoleerimist, viimaste meetodite  saab identifitseerida ja iseloomustada viiruse omadusi.

Ennetamine: 

Kõige kindlama kaitse annab vaktsineerimine, millega võiks alustada juba oktoobris. Gripivaktsiin hakkab tervetel inimestel mõjuma 10–14 päeva pärast süstimist ja selle mõju kestab kuni aasta.

Gripi vastu võivad end vastunäidustuste puudumisel vaktsineerida kõik soovijad alates 6- elukuust.

Väga oluline gripist hoidumisel järgida lihtsaid nõuandeid:

allikas: Terviseamet